Efenco arendab süsinikuneutraalse põlemise lahendust, mis aitaks fossiilkütuseid palju tõhusamalt kasutada.
Ettevõtte ühe asutaja ja juhi Kristjan Tiigi sõnul on seni lähtutud arusaamast, et fossiilsetes kütustes on kindel hulk energiat – see aga kehtib n-ö tavapõlemise puhul. Efenco patenteeritud plasmapõlemislahendus võimaldab kütusest kätte saada vähemalt viiendiku võrra rohkem energiat, vähendades seejuures heitmeid pea poole võrra. „Äärmiselt oluline on märkida, et meie tehnoloogia kasutuselevõtt ei eelda infrastruktuuri muutust, vaid selle saab lihtsalt lisada olemasolevatesse põlemiskambritesse,“ ütles Tiik.
„Täna suudame samast ühikust kütusest saada 20% rohkem energiat, kui maailm on seni arvanud, ja täiendavalt ligi 40% vähem heitmeid keskkonda paisata,“ märkis Tiik. Ta lisas, et tegu on alles algusega ja esimese tööstusliku prototüübi saavutatud efektiivsusega.
Globaalses mastaabis tähendaks säärane energiasääst võimast muutust ja seniste energiaplaanide täielikku ülevaatamist. 2021. aastal moodustas maailma energiabilansist 1,65% päikeseenergia, 2,98% tuuleenergia ning gaasi kulus 24,66%, märkis ettevõtja ja ingelinvestor Ivo Remmelg, kes juhtis ettevõtte esimest avalikku EstBAN-i ingelinvestorite investeerimisringi.
„Näen siin väga-väga suurt võimalust, selles mõttes investorina väga kaua ei olnud vaja mõelda.“ ingelinvestor Ivo Remmelg
„Kui Efenco süsteem oleks rakendatud kogu gaasi kasutusele, siis hoiaks see kokku rohkem energiat, kui on kogu päikese- ja tuuleenergia toodang,“ ütles Remmelg. Ta lisas, et ka maailma tuumajaamad toodavad kokku vähem energiat, kui gaasipõletites Efenco tehnoloogiaga potentsiaalselt kokku hoiaks. „Näen siin väga-väga suurt võimalust, selles mõttes investorina väga kaua ei olnud vaja mõelda,“ märkis ta.
Selline kokkuhoid tähendaks Tiigi sõnul ühtlasi, et väheneks vajadus tuule- ja päikeseenergia toodangut kardinaalselt kasvatada, mis nõuaks tohutut ressurssi ja taristu ümberehitust. Seni pakutud mastaapne taastuvenergiale üleminek vajaks Tiigi sõnul võimatult suurt hulka materjale.
Juunis valideeris Efenco koostöös Utilitasega katlamajas oma tehnoloogia ja nüüd ollakse tootestamise faasis, kus muu hulgas vaadatakse, et prototüüp vastu peaks. „Hakkame turule sisenema,“ märkis Tiik. Kuigi esialgu on ettevõtte põhifookuses fossiilsed kütused, peetakse silmas ka vesinikku.
„Meie visiooniks on, et inimeste energiakasutus on tasakaalus nii iseenda kui ka muu elavaga meie planeedil ning siin räägitud tehnoloogia on vaid selle teekonna algus,“ lisas Tiik.
Investeering tuli kiirelt
Efenco potentsiaal tundus Remmelga sõnul piisavalt huvitav, et sinna investeerimiseks sündikaat valmis teha ehk teiste investoritega koos ühise juriidilise keha alt investeerida. Seejuures olid investeeringu tingimused tema sõnul karmid. Kuigi Efencol polnud käivet ning ka toode oli alles laboris, kujunes ettevõtte väärtuseks 20 miljonit eurot ja investoritelt küsiti firma esimeses avalikus investeerimisringis ligi miljon eurot.
Selleks seadis Efenco koos Remmelgaga valmis ligi 30 lehekülge infot, mis lõpuks üksiku emailiga äriinglite võrgustiku EstBAN-i meililisti saadeti. „See jäigi viimaseks kommunikatsiooniks, selle peale enam-vähem kõik investorid tulidki ära,“ lausus Remmelg. Ühtlasi käis Efenco end tutvustamas EstBAN-i n-ö neljapäevakul, kus esitleti ettevõtte plaane ja vastati küsimustele.
Efenco asutaja Kristjan Tiigi sõnul nähti ettevõtte loo kallal mitu kuud vaeva, et see piisava usaldusväärsusega kirja saaks. Kuna tegu on süvatehnoloogiafirmaga, oli ülesanne Tiigi sõnul keeruline. „See oli selge, et meie faasis oli keeruline öelda, mis on meie valuatsioon,“ märkis ta. Lepingupõhjad ja mudelid võeti riiklikult Startup Estonia platvormilt, millega kohalikud investorid tuttavad olid.
Investoreid tuli ka väljastpoolt EstBAN-i. Kõik, kes soovisid investeerida kuni 50 000 eurot, suunati sündikaati, et kes soovisid panustada rohkem, nendega sõlmis ettevõte otselepingu.
Kuigi Efencol polnud käivet ning ka toode oli alles laboris, kujunes ettevõtte väärtuseks 20 miljonit eurot.
„Saime väga kiiresti esimese investeerimisraundi täis,“ märkis Remmelg, kelle sõnul täituks investeerimisringi eesmärk sama libedasti ka nüüd. Sündikaadileping sai allkirjad mullu augustis ehk investeerimisest on nüüdseks möödunud üle aasta.
Sündikaadi loomise üks plusse on Remmelga sõnul see, et kui investoreid on palju, siis oleks aktsionäre vähem. Ehk lihtsam on võtta kaks-kolm allkirja kui 120 allkirja. Pealegi on sündikaadis Remmelga sõnul väga lihtne osalusi müüa ja ostja olemasolul saab seda korraldada nii, et ettevõtet ennast see ei mõjuta.
Ingelinvestorid olid ainuvõimalik valik
Rahakaasamise ajaks oli Efenco tegutsenud viis aastat ning pidanud investoritega kohtumisi ja läbirääkimisi. Tiigi sõnul sai selgeks, et suuremate fondide või institutsionaalsete investoritega rääkides jõutakse lõpuks ikka nende eksimishirmuni – taheti panustamises väga kindlad olla.
„Paistab, et mida kaugemal on otsustaja rahast, seda suurem on tal hirm valet otsust teha,“ märkis Tiik. Teisalt, isiklikku portfelli haldavad investorid saavad usaldada omaenda sisetunnet. „Meie jaoks oli selge, et lähenemine selles faasis saab olla rohujuure tasandil,“ viitas Tiik ingelinvestoritele.
Remmelga sõnul liigutavad institutsionaalsed investorid suuremaid summasid, seetõttu varajases faasis investeerida ei taheta. „Nad meelsasti näevad suuremaid summasid ja hilisemat faasi, kus tõestus on ka parem. Pre-seed-faas ongi inglifaas,“ märkis Remmelg.
Kuigi ideaalmaailmas võiks Tiigi sõnul olla kuskil investor, kellel on peale raha ka teadmine, kuidas ettevõtet edasi aidata, siis esmasel rahakaasamisel ei olnud Efenco positsioonis, kus nad saanuks valida. Nüüdseks on välja kujunenud suhe nelja-viie inimesega, kes ettevõtte tegevusele eriti aktiivselt kaasa aitavad. „Võrgustik, mis tekkis, on väga märkimisväärne,“ lausus Tiik.
Peatselt soovitakse kaasata ligi kümme miljonit eurot – sellist eesmärki Eesti ingelinvestorid naljalt ei täida.
Üks asi on Tiigi sõnul see, kas ettevõtte saab valida investoreid, kellel on peale raha lisaväärtus, teine aga see, kuidas neid kaasata ja koos väärtust luua. „Me ise püüame hoida kultuuri, kus näitame välja, mida me vajame, ja meil on ka mõned mõtted, kuidas kellegi väärtuse loomist premeerida,“ ütles Tiik.
Remmelga sõnul saavad investorid aidata enamasti oma ärikogemuse põhjal. „Enamik investoreid on oma raha ettevõtluses teeninud, neil on kogunenud kogemus ja teadmine mingis valdkonnas äri tegemisest,“ selgitas Remmelg. Veel saab aidata ideede rakendatavust hinnata või lihtsalt mõtteid põrgatada.
Samuti luuakse investorite kaudu uusi kontakte. „Iga start-up-investeering vajab üldjuhul jätkuinvesteeringut ning seal saavad investorid päris palju oma võrgustikuga kaasa aidata ja uusi investoreid laua taha tuua,“ märkis Remmelg.
Peatselt korraldab Efenco uue rahakaasamise, mis Tiigi sõnul erineb eelmisest täiesti. Seda ka summa poolest, sest nüüd kaasatakse ligi kümme miljonit eurot – sellist eesmärki Eesti ingelinvestorid naljalt ei täida. Aasta jooksul on ettevõte teinud tööstuslikud katsed ja kinnitanud sellega varasemat teooriat. Ka Efenco väärtus on koos sellega astunud suure sammu edasi, kuid lõplik väärtus selgub, kui uus investeering on tehtud.
Miks EstBAN ligi kümme aastat tagasi loodi, saad täpsemalt lugeda siit.
20.oktoobril toimuv EstBAN10 Angel Summit on korraldatud koostöös Delfi Ärilehega.
Originaaltekst: https://arileht.delfi.ee/artikkel/120064500/eesti-idufirma-lubab-energiarevolutsiooni-mis-poorab-rohepoorde-pea-peale